Kehamassiindeksi (KMI/BMI) arvutusvalemi autoriks on belgia statistik Adolphe Quelet (1796-1874). Sellest tulenevalt on kehamassiindeks tuntud ka kui Quetelet’ indeks.
Lihtsalt kehakaalu arvesse võtmine ei näita seda, kas oled sale või paks. Arvestada tuleb ka inimese pikkust. Seetõttu ongi võetud rahvusvaheliselt kasutusele kehamassiindeks, mis arvestab nii inimese kaalu kui ka pikkust. Kehamassiindeksi kasutatakse rasvumise määramiseks ning sellest tulenevalt ka südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks.
Kehamassiindeksi valem
Kehamassiindeksi arvutamise valem ise näeb välja järgmine:
Kehamassiindeks määrad
Kehamassiindeksi määrad töötati välja Maailma Terviseorganisatsioonis 1985. aastal.
Need kindlaksmääratud määrad on järgmised:
Alla 19 – ALAKAAL Kaalu alandamist tuleks vältida, kuna pole tervislikel põhjustel soovitatav. Organism vajab erinevaid toitaineid normaalseks toimimiseks ning nende toitainete puudus võib kaasa tuua ohtlikke terviserikkeid.
19 – 24,9 – NORMAALKAAL
25 – 29,9 – ÜLEKAAL Ülekaal võib kaasa tuua mitmesuguseid haiguseid, sh. südame-veresoonkonna haigused ja diabeet. Tuleks leida viis kehakaalu alandamiseks, kuna iga kaotatud kilo vähendab ohtu eelpooltoodud haigustesse haigestumiseks.
Üle 30 – RASVUMINE Suur risk haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, kõrgesse vererõhku ja diabeeti. Tuleb leida kiire meetod kaalu alandamiseks. Parima tulemuse annab see, kui see meetod leida koostöös oma arstiga.
Kehamassiindeks ei ole samas sobiv kõikidele inimestele. Näiteks ei sobi see laste, sportlaste ja rasedate puhul.
Lõpetuseks
Kuna antud meetodi kasutamine on lihtne ja kiire, võiks igaüks seda kasutada, et märgata seda hetke, mil tuleks oma kehakaalu korrigeerima hakata.
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.